Acuööth jäŋ

Acuööth jäŋ në cin

Acuööth jäŋ (gɔny, jɔny)

Tëdɛ̈ ka cɔl acuööth, gɔny walä ayiɛɛl-run kadhorou. Ee tuɛny dɛ̈l ye kuat (liny) dhiëi liɔi-liɔi cï lëu buk tïŋ wuɔ nyïn cɔl Sarkoptes Skabiɛi coi kɔc gup. Kït acuööth jäŋ ye lac tïŋ aye ayiɛɛl apɛidït ku akuöök cït piɛɛr.

Aköl kɔ̈k, aka luöt thiknyɔt alëu bï ka tïŋ ee dɛ̈lkɔu. Alɔŋ awuɔɔk tueŋ, raan ee kïttuany jɔɔk kaam yïtbuɔ̈ karou ku yïtbuɔ̈ kadhetem. Na ye awuɔɔk rou, aka kïttuany arɔ̈t gɔɔc akältök e path. Kïttuany kä adhiɛl tɔ̈u guöpic tädït walä alɔŋ dɛ̈l abak cït kurcïn, kaam cïniic, awu alɔŋ aŋuum. Nhom ayen dhiɛl thiɔ̈i thïn, ku amïth kek yen rot lac looi thïn. Ayiɛɛl aye yiil apɛi wakɔ̈u. ɣöt ë rot e dɛ̈l cuaath ku kënë ee raan cɔl awuɔɔk tuɛnytuɛny kämluöök.

Kënë gɔny bɛ̈i ee ŋun liny cɔl Sarkoptes Skabiɛi kuat cɔl athuatrim hominis, ceŋ ë dɛ̈lkɔ̈u. Liny kënë ë luöt dɛ̈lic ku cëŋ thïn ku dhiëët tuɔŋke thïn. Kït acuööth jäŋ arɔ̈t looi wɛ̈t cï guöpkuec liny. Kaam liny cït thiär kek thiärkudhiëc atɔ̈u awuɔɔk tökic. Acuööth ee kɔc liääp të cï raan cï liääp yuul ka cï rot gɔɔt kek raan puɔl guöp (tëcït tënë yuul thiäär) cimënë kɔc lömröt (guëcguëc) awu kɔc rëël tök. Na cɔk alɔn kïc kïttuany röt nyɔɔth, aka raan aŋuɔt cï wuɔɔk yen. Rëël ɣɔ̈n cï thiäŋ cït tä ye mïth-muk thïn, pan cï thiäŋ kɔc ku ɣöötëmëc (thijiin), aye acuööth kɔc lac dɔm thïn. ɣɔ̈n ŋɔ̈ŋ kɔc thïn ë pïu aa dït awuɔɔk gɔny thïn apɛi. Gɔny dhie cï käk yen arac arët. Ee rot looi tënë kɔc dɛk aguiɛr atïtguöp thïn ku keek kɔc kä alëu bïk naŋ liny tiem tök, kënë e kek cɔl ye kɔc aɣok te gɔɔt kek. Këcït kënë ee gɔny cɔl atek rot të cï kɔc röt gɔɔt yuul thinnyɔɔt wälä käŋ luɔi cï dök riɛm ku pïu naŋic acuööth. Kïttuany kek aya cär acuööth jäŋ kan.

Kɔc cï wuɔɔk alëu bï kek guup wal juëc, cimënë wäl cɔl permethrin, krotamiton, kek miök lindane ku abuub ivermektin. Kɔc nin ɣän tök ku kɔc cï röt guac pen wäär abï dhiɛl guup kebɛ̈n akäl tök. Alɛ̈th akät ku alɛ̈th cï ceŋ nïn kadiäk cök cëën abï lɔɔk pïu tuc ku kär keek akölic bïk thiaaŋ apath. Alɛ̈th acï bï bɛn lɔɔk dɛ̈t rin liny cït dhiɛ̈i kënë ace pïr nïn juëc dööt diäk të liu yen dɛ̈l raanic. Kïttuaany alɔ tuɔŋ tëcït tënë yïtbuɔ̈ karou ku ŋuan cɔk alɔŋ cï raan guup wënthɛɛr. Na cɔk kïttuany lɔ tueŋ, raan acï ben guup wäldä.

Acuööth jäŋ e tök kaam tuɛnytuɛny dɛ̈l kadiäk mïth gua dɔm, bï jɔɔk thok nyuɔɔny ku tuɛnytuɛny dɛ̈l ye kämluöök bɛ̈i. Naɣɔn ruön 2015, raan timëtim 204 acï ɣook (2.8% cinëkɔc pinynhom ëbɛ̈n). Liääp acuööth athöŋnyin kaam rööl ku diäär. Kɔc cï dhiɔp ku mïth kor aye lac liääp acuööth jäŋ. Yen aya e kɔc lac dɔm bɛ̈ɛ̈i lanhïïm tueŋ yiic ku bɛ̈ɛ̈i tuc piny thïn. Acuööth jäŋ ye cɔl Scabies thoŋ Dïŋlïth e wɛ̈t Latïn: cɔl Skabere, wɛ̈tde yic “ku ba rot ɣɔt.” Läi ku luɔny kɔ̈k ace kɔc ɣook acuööth. Awuɔɔk ye läi ku luɔny lik thiɔ̈i ku thöŋ kek acuööth acɔl manyuin, ku aye Dïŋlïth cɔɔl sarkoptic mɛny (sarcoptic mange).